Hauska Joulua!

Noh ka meilt lumisest ja kargest Soomest tervitused kõigile lugejatele. Neljapäeval ja Reedel oli meil lausa 30 kraadi külma, mis põhjustas ka meite Saabi linna talvituma jäämise - 8 tundi selle külma käes seismist oli liiast - homme on -10 kraadi kandis, siis läheme järgi ja toome kullakese koju. Edaspidi on plaanis parkida ainult pistikuga parkimiskohtadel.

Muidu on olnud kenad valged jõulud. Sõime kalkunit, kohaliku verivorstisarnast moodustist,isetehtud kõrvitst, Eestimaist praekapsast, kukeseenekastet ja ahjukartulat. Lisaks oli eelroog täidetud munades ja salatiga kreekeritest. Magustoiduks küpsetas Teine Pool Shwwarzwaldi kirsitordi. Alla sai kõik loputatud alkoholivaba siidri ja ehtsa Gruusia Kindzmarauliga. Kena väike jõul oli kokkuvõttes.

Koertega sai ka mõnuga õues möllatud ja pilti tehtud. Arvutist sai jõululaule kuulatud ja lihtsalt oldud.

Toredaid koduseid jõule kõigile!

Veidi eluolust

Niih kirjutame peale pikemat pausi siis jälle veidi elust Soomes. Vahepeal on olnud kiire aeg. Suuresti on viimased paar nädalat seotud autodega. Teise Poole Opel käis tõsiselt remondis - lapiti tuhande euri eest õlilekkeid, paigaldati uus veepump, mingi uus andur ja vahetati veorihm. Varuosadele läks 400 euri ja töö oli 500 euri 11 tunni eest. Kõigele tehti kenasti 10-20 prossu alet ka. Tõime auto korjamost koju ja kurat järgmine päev ei lähe käima hommikul. Päeva peale siiski õnnestus käima saada ja uuesti töökotta viia. Selgus et bensupump on jokk. Aga töömehed olid vahvad. vahetasid pumba ära doonorautolt võetud kasutatu vastu ja raha ei võtnudki. Ütlesid et ole hea ja sõida ja raha pole vaja. Super - eestis sellist asja ei juhtu juba :).

Veel sai ära tellitud blokisoojendus Opelile , mis homme paigaldatakse ja suunatuli Saabile - vana läks veidi katki. Homme keevitatakse Opeli sumpas augud ka kinni, et ülevaatuskõlvuline oleks. Praegu ootame tollis pabereid et opeliga saaks ülevaatusele minna.

Veel sai rõõmsalt sugulastele jõulupakke saadetud - loodetavasti jõuavad kaugetele maadele kohale ka. Iisalmis sai kohalik kino Harry Potteriga sisse õnnistatud - väga hea kvaliteediga kino on ainult Mac Donaldsis süüa ei saanud - see oli potterihulle põnne täis. Käisime Iiri pubis selle asemel. Seal sai raskelt süüa ja jalgpalli ka näha telekast.

Veel nägime Iisalmi peaväljakul ehtsaid põhjapõtru keda sai sarvede vahelt sügada.

Kohalik jõusaal sai ka üle vaadatud - täitsa piisavalt agregaate on ja saab normaalselt dussi all ka käia. Ehk tulevikus väisab tihedamalt ka - isic kaardiga on trennikord ainult 2.5 euri kah.

Phoenixil oli väike põletik millega käime loomaarsti vahet ja sööme rohtu. Paraneb ilusti. Kordusülevaatus oli tasuta. Ka ultraheli tehti siis tasuta. Siin see teema et maksad esimese visiidi eest aga ravi tulemuslikkuse kontrolli eest raha ei võeta.

Ilmad on ilusad ja külmad - temperatuur 10-20 kraadi alla nulli tavaliselt.

Long time not seen

Noh seekord on vahe postide vahel kuidagi pikaks kärisenud - nii kuskil kaks nädalat on viimasest korrast. Vahepeal on mõndagi toimunud ka, eks katsume siis kõigest veidi kirjutada.

Tallinnas sain edukalt ära käidud. Rongiga Helsingisse, õhtuse laevaga Tallinna, seal võttis sõber lõvikutsu mind auto peale ja majutas ööseks oma ema juurde. Mõlemile siinkohal ka suured tänud abi eest. Hommikul põrutasin kohe ARKi sain oma loa kätte ja avalduse ülearuselt makstud raha eest sisse antud. Lubati mulle need 400 krooni tagasi maksta küll. Siis sõitsint taksoga kesklinna ja tegin veidi shoppingut - mõningat Eesti toidukraami kokku ostmas - näiteks hapukoort ja kamasokolaadi. Toppisin kohvri täis ja läksin laevale, siis veel jala läbi Helsingi raudteejaama ja sealt Pendolino nimelise kiirrongiga Iisalmisse. Rong oli vinge

Siis veel. Teise poole Opelil sai õlileke ära paigatud ja uued kummid alla. Viimased nagu kleebivad lume ja jää külge. Täisulme. Veel sai talle ka uus aku peale. Praegu mässame Soome tolliga, et seda autot Soomes arvele saaks võtta. See paras paberimajandus, sest tahame ta kolimisvarana sisse tuua, ehk siis ilma raha maksmata. Muidu kui verot maksaksime siis oleks 670 kulli ja asi korras.

Soetasime veel ühe auto omale siin. Saabi. 23 aastat vana aga väga tubli Saab 9000. Äsja ülevaatusel käinud. Valget värvi. Maksis 500 eurot. Ja selle raha eest on talveautot kõvasti. Autol on blokisoojendus. Pistad õhtul pistikusse ja hommikul läheb käima ka miinus 28 kraadise külmaga - juba omal nahal järgi proovitud selline pakane. Praegu ongi Volvo garaazi all, Opel sõidab soojema ilmaga ja saab väga külma ilmaga. Saab on väga hea auto peab tõdema. Vähemalt need mudelid, mis on enne General Motorsi aega tehtud ja veel Opel Vectrad ei ole. Läheb külmaga käima, püsib hästi teel ja läheb kiiresti soojaks. Kusjuures autot osta on Soomes palju lihtsam kui seda sisse tuua. Ja omanikuvahetuse eest taheti registris ainult 12 eurot - võrdluseks viros maksab see 57.52 eurot.

Tegelikult on nüüd üldse plaanis Volvo virosse kärutada ja maha müüa - selle sunniku vero oleks 1500-2000 eurot ja see paberikraam ka veel juurde. Plaanime pigem rahaks teha ja ühe mahukama mahtuniversaali viro vahet käimiseks hankida, kuhu kogu meie pere ilusti peale mahub. Nii et varsti seisab mul veel üks Tallinna käik ees - ilmselt 16dal detsembril.

Muidu hakkab siin ka jõulumeeleolu maad võtma. Kiuruvedel avatakse päkapikulinnake laupäeval ja kui nädalavahetusel Iisalmis käisime oli seal juba jõululaadake ja põhjpõdrad - täitsa ehtsad muide :).

Kohalik vallavalitsus on ka vahva. Saime suure valda tutvustava paketi ja kutse tulla kogu perega 9 dal detsembril kohvile ja koogile :). Vist läheme uudishimust kohale ka.

Ilmaga saime tõsist külma ka. vahepeal oli 28 kraadi miinust. Muidu hullu polnud aga välikäimla on sellise pakasega küll ekstreem. Koerad ka just väga vaimustuses polnud - tippisid käpalt käpale õues. Aga nüüd on ainult 7 kraadi külma ja sellist ilma peaks vähemalt pühapäevani jaguma.

Tervitusi kõigile. Eriti meie kutsikaomanikele - olge tugevad - südames oleme me teiega.

Segadused ARK nimelise organisatsiooniga.

Üks tont viros ringi käib. ARK i nime all. See organisatsioon koondab endas tõsiselt piiratud võimetega vaime. Lugu ise algas juba enne meie Soome sõitu. Mul hakkas esmane juhiluba läbi saama ja see oleks tulnud peagi päris loa vastu vahetada. Käisime Tartu ARKs küsimas, et mis oleks parim lahendus, et ega ette ei saa avaldust ära esitada. Leti taga oli vene nimega tädike, kes ütles et ei saa mitte. Siis küsisin selge sõnaga, et ega ei saa loataotlust saata postiga, käsipostiga või elektrooniliselt. Tädi vastu - ei saa - ainult ise saab tuua. Hea küll kui nii selge sõnaga öeldi, siis võtsin tõe pähe ja seadsin vaimu valmis selleks et kappan peale Teise Poole palgapäeva kaheks päevaks Tallinnasse ja lasen loa kiirmenetlusega teha.

Aga nali läks lahti sellel nädalavahetusel. Reisiplaane tehes põikasin ka ARK i kodukale ja avastasin puhtjuhuslikult,et paberivabast ARKist saab digitaalselt juhiloa avaldust täita ja saata - kena kivi letiteenindaja kapsaaeda. Peale väikest arupidamist leidsime, et see on mõistlik, saab küll loa hiljem kätte, aga see-eest ainult järgi minemise vaev. Noh hea küll. Tegin esmaspäeval avalduse ära ja maksin ARKile 400 eeku loa tootmise eest.

Täna kontrollisin kuidas seisud on ja avastasin et taotlus on tagasi lükatud. Põhjust loomulikult juures ei olnud. Helistasin ARK- i üldtelefonil, et sihuke ongelma on. Sealt anti mulle kaks telefoninumbrit, et kui esimene toru ei võta, siis teine ehk ikka vastab. Selle julgustava kommentaari peale asusin numbreid proovima. Esimene ei võtnudki toru. Proovisin teist, seal vastas tülpinud häälega naisterahvas. Küsisin, et kas ARK räägib, tülpinud hääl vastas, et ei Ida Tallinna Keskhaigla Patoloogia osakond. Järeldasin, et kas olin valesti valinud või valesti kuulnud numbri. Proovisin veel infotelefoni ja küsisin numbrid üle, kurtsin ka et esimene number üldse ei vasta, mis peale tädike ütles et see on normaalne, et peaspetsialistidel muudki teha kui telefonile vastata ja ise otsustavad millal vastavad.

Noh Heakene küll. Varustatud õige numbriga, sain lõpuks proua peaspetialistiga ühendust. Selgitasin oma probleemi ära, mispeale spetsialist teatas rõõmsal toonil, et ju seal siis midagi puudu oli, et avaldus tagasi lükati. Küsib isikukooti ja hüüatab veel haiglasema rõõmuga - oo jaa lõppastme koolitus on puudu ! Ainult jehuu või mingi orgastiline oiatus jäi puudu. See lisanud järgmisele lausele. Teie autokool on selle kindlasti saatmata jätnud. Küsige neilt miks seda ei ole!

Hea küll jätan hullu peaspetsialisti ennast välja elama ja helistan autokooli sekretärile. Too ütleb, et juba märtsis sai ära saadetud andmed, aga see on tavaline nähe, et ARK need oma andmebaasis ära kaotab ja saadab need igaks juhuks uuesti.

See tehtud asun uut avaldust vormistama ja tuvastan, et selleks pean uuesti 400 krooni maksma, sest ARK paberivaba süsteem ei luba muidu avaldust ära saata kui panga kaudu sinna juurde raha ei maksa. Kaalun asja ja helistan uuesti peaspetsialistile. Peale poolt tundi asjatuid kutsuda laskmisi võtab tädike lõpuks telefoni. Tutvustan ennast uuesti, et jälle mina ja et autokool saatis andmed igaks juhuks uuesti, et kas ta kontrolliks. Spetsialist kontrollib ja teatab, et jah nüüd on kõik korras, et tehku ma rõõmsalt uus avaldus. Ma vastasin seepeale, et teeksin hea meelega aga raha ei soovi uuesti maksta. Spetsialist vastu, et aga ei pea ju uuesti maksma, et märkigu ma lihtsalt linnuke, et raha on makstud. Mina kontrollin järele ja kinnitan talle, et avalduse ankeedi juures ei ole sellist linnukest. Spetsialist mõtleb veidi ja ütleb, et mis rahast te üldse räägite, et avalduse eest ei pea maksma, vaid loa enda eest kättesaamisel. Ma siis selgitan peaspetsialistile tema oma arvutisüsteemi, mis muidu avaldust ei kinnita kui 400 krooni makstud. Tädike mõtleb pikalt ja ütleb siis, et palun oodake ta läheb käib ja uurib, et äkki kuuleb midagi. Järgmised paar minutit kuulan telefonist ärevat naiste jutuvada, endal eurod arvelt maha tiksumas. Siis tuleb spetsialist tagasi, et tema küll mind aidata ei oska kui ma linnukesi ei näe, aga miks ma lihtsalt pangast makse väljavõtet välja ei trüki ja seda ja avaldust ise ära ei too? Mina vastan, et tooks hea meelega, aga paraku pean ma selleks 700 kilomeetrit maha sõitma. Selle peale hiilgab peaspetsialist geograafia alaste teadmistega ja ütleb ülbe eneskindlusega, et ega ma ei pea ju Tallinnasse tulema, et neil on igas Eesti maakonnas büroo. Ma ei osanud selle peale öelda muud kui kena küll, aga kui te nüüd järele mõtlete, siis saate ise ka aru, et ma ei viibi hetkel eestis. Selle peale spetsialist mõtles ja ütles, et siis ei oska ta mind küll kuidagi aidata.

Hakkasin juba selle naise intelligentsitasemest omale kuvandit looma, kuid sellegipoolest tahtsin veel paar küsimust küsida. Esiteks uurisin, et hea küll ma maksan veelkord need 400 krooni, et kas ma saan ülearuse tagasi. Tädi mõtles hetke ja ütles, et saan küll kui sekretärile avalduse ja kontoväljavõtted esitan. See mure lahendatud küsisin, et kas ta oskab öelda kumba Tallinna büroosse mu luba tuleb. Spetsialist hiilgab jälle oma Paberivaba ARKi alaste teadmistega ja ütleb, et te saate sealt ise valida kumba. Ma kinnitan et ei saa. Tema vastu, et saab küll, et kõik eesti bürood on seal olemas. Ma vastu, et kõik eesti linnad jah, aga Tallinna kohta on lihtsalt Tallinn valikus, mitte Tallinna see büroo ja Tallinna too büroo. Tädi ütleb et ei saa olla nii, et kõik kes tahavad on alati neile saanud tellida oma loa, ja kui mina seda üles ei leia kuidas seda tellida neile siis ei oska ta mind aidata küll. Ma küsisin siis, et kuhu need load üldiselt tulevad. Spetsialist vastab - meile muidugi. Ma küsin, et kuhu Meile ja saan vastuse lõpuks, et Mäepealse büroosse.
Siis saan veel kommentaari, et rohkem ei oska ma teid kuidagi aidata ja lõpetan selle imeliku indiviidiga suhtluse.

Ehk siis kokkuvõttes, kui kõik klapib on mul kuskil kümne päeva pärast võimalus Tallinnasse sõita oma luba ja 400 krooni nõutama - eks näis kuidas see läheb.


Nii muust elust ka. Ilm on stabiilselt 3-5 kraadi külma, kuid nädalavahetuseks lubatakse üle 10 kraadi. Teisel Poolel oli esimene palgapäev ja elu toimib nüüd normaalselt. Sai Teise Poole õli lekkiv Opel ka remonti viidud. Lubati reedeks valmis saada. Siis tuleb veel tollipaberid ja ülevaatus korda saada ja uued talvekummid sellele alla osta ja siis võib muretult sõita ( Loodetavasti). Peamine mässamine käibki igasugu paberikraamiga. Kuid see laabub ka tasapisi. Igatahes käib siinpool asja ajamine kuidagi mõnusamalt kui Eesti poolel ja selliseid tonte nagu ARKis siin ei ole.

Võitlus lumega :)

Ajalugu kirjutavad võitjad. Seekord siis Metsa Hääl. Meil oli eile hommikul tõsi kõva lumetuisk siin. Mingi 20 sentimeetrit tuli lund maha. Teine Pool solberdas hommikul läbi lume tööle sõita aga juba poolel teel olid lumesahad vastu tulnud ja õhtul koju sõites olid teed täiesti puhtad. Isegi kohalik kruusatee roogiti ära. Sellele visati täna liiv ka peale isegi. Meie oma metsavahe tee sahkas aga Hääl ise käsisahaga ära - kõik 150 meetrit. Nii et seekord saime lumest jagu ja küll saame edaspidigi. Soomes ei ole see mingi probleem. Ilm läks ka soojemaks - mingi 1-2 kraadi on külma praegu. Talvemuinasjutt täiega.

Elektriarve Soome moodi

Niin. Täna oli postis lõpuks meie esimene elektriarve Soomes. Hääl tegi ettevaatlikult ümbriku lahti ja piilus tasakesi. arve arvel ja pidi peaaegu et metsavahele kokku kukkuma, sest arve peal ilutses number 285 euri, mida elektrifirma pidas parajaks 7 damaks joulukuu päevaks ära maksta.

Ennast veidi kogunud ja turgutanud asus Hääl asja uurima ja süvenes arvesse. Lõpuks sai arve müstilise suuruse põhjus ka selgeks. Elektri eest maksmine käib siin nii, et aasta alguses arvutab elektrifirma mingite valemite ja sinu maja andmete järgi kilovattide arvu, mis sul võiks aastas kuluda ja jagab selle siis aasta peale ära. Näiteks meie puhul 8500 kilovatti aasta peale. Arve tuleb iga kahe kuu tagant , ning nende 8500 kilo eest tuleb iga kahe kuu tagant tasuda 190 eurot ehk siis 95 eurot kuus. Aasta lõpus tehakse tasaarveldus, millega siis kas elektrifirma arvestab liigselt makstud raha ettemaksuna või maksab klient juurde kui puudu on jäänud ( see on ka ainus moment kui arvestinäit tuleb firmale saata).

Noh siit ka seletus seekordsele müstilisele arvele. Elektrifirma leidis, et mida siin ikka mitu korda arvetega jamada. Arvestas ära et 1 oktoober kuni 31 detsember kulutame me 2200 kilovatti elektrit ja esitas meile arve kõigi kolme kuu peale kokku. Mis tähendab nüüd suurt väljaminekut Novembris kuid samas ka elektrikulude puudumist detsembris :) ja üleüldse järgmis elektri eest tasumist alles veebruaris.

Soome jahi eripära

No niin. Jällegi on üks pikem paus viimase postiga jäänud. Samas mitte ülearu pikk. Viimasel nädalal kulges elu rahulikult oma rada.  Teatav mõnus argirutiin hakkab juba kujunema. Rutiin positiivses mõttes, et hakkame eluga ilusti kohanema. Metsa Hääl katsetab ka köögis usinalt. Ära said proovitud ahjukartulid ja leidis aset esimene saiategu, rääkimata piimatarretisest ja Malta riisist. Laupäeval käisime kolasime natuke Iisalmi kesklinnas, leidsime väikese armsa muusikariistade poe näiteks. Kohalik supermarket oli ka päris asjalik.

Koerad on ka kenasti harjunud - mugavad diivanid ja madratsid meeldivad neile väga. Metsas jalutamine on ka lõbus. Eriti mõnele, kellele oksi tassida meeldib.

Viimane lõbus seik oligi metsas jalutamisega seotud. Käis Hääl eile koeraga jalutamas ja hakkas maanteelt tagasi kodu poole tulema, kui nägi suurt halli hundisarnast elukat. Kiire pilk tuvastas, et tegu on Soome põdrakoeraga. Tollel oli laadung gps seadmeid punase kaelarihma küljes ja tõstis rõõmsalt jalga, meie metsaraja ääres. Hetk hiljem lendas kohale kolm autotäit jahimehi, kellest üks võttis peni rihma otsa ja rääksi midagi Häälele, õudses kohalikus murrakus. Hääl ei saanud hästi aru ja ütles, et "Anteeksi ei ümmara hyvin." Alles hiljem taipas hääl, et ilmselt küsis sell, et kas ta võib oma peni siin jäljele lasta. Igatahes korjati autost veel teinegi koer välja ja osa jahimehi kooserdas koos koertega meie sauna tagant metsa. Osa jäi tee äärde. Nagu Hääl hiljem tuvastas, tuli sinna veel paar autotäit juurde. Osa varitses ka põllu peal metsa servas. Igatahes sai Hääl neid kogu saunakütmise aja rõõmsalt jälgida. Ilmselt üritasid metsa läinud mehed koertega põtra teistele ette ajada. Samas tundub, et poisid jäid tühjade kätega, sest ühtegi pauku ei kostnud ja peale paari tunnilist metsas ligunemist said maha jäänud poisid telefonikõne, mis ilmselt teatas, et põder läks teises suunas. Sellid jooksid autode peale ja põrutasid kuhugi minema. See, et saaki ei saadud, tegi loomasõbrast Metsa Häälele ainult heameelt :).

Diisel, õli ja pangakaart

Nonii. Tänane hommik algas väikest viisi pingeliselt. Perekonna Volvole oli eelmisest nädalast vähe kütust sisse jäänud ja Teine Pool kartis kas sellega ikka tööle jõuab ( auto enda kompuuter näitab suht ebatäpselt kütusejääki ja põhjust närvata oli). Alternatiivina vaatasime hommikul taskulambi valgel meite Opeli õlitaset - too oli täitsa metsas omadega, isegi miinimumi ei andnud kätte. Metsa Hääl tegi küll igast vigureid. Valas õli juurde ja lasi mootoril käia aga sellest polnud kasu. Diagnoos : see auto sõidab veel ainult heal juhul remonditöökojani.

Seega asusime teele peaaegu tühja paagiga volvoga, mis ise väitis, et tal jagub seda ollust veel 110 ks kilomeetriks. Noh poole tee peal väitis ta et jätkub 80 ks ja selle väite juurde jäi ta ka kuni bensiinijaamani, kus talle meite viimaste pennide eest 20 liitrit kütet juurde nõristati. Miks viimaste pennide eest ? Sellepärast, et kohalik pank pole ikka veel suutnud Teisele Poolele pangakaarti edastada, kuigi pangaarve sai avatud juba esimesel oktoobril. Ja ilma kaardita ei saa raha kätte arvelt, sest pangakontor on ainult kella 1400 ni lahti. Noh täna Teine Pool meilib panka, sest Metsa Häälel on tuline kahtlus, et see kaart on kuskil olemas aga lihtsalt meile teatada on unustatud.

Muidu hommikune linnasõit oli lõbus. Esiteks ei raatsinud Hääle kütet klaaside sulatamisele kulutada, vaid tegi seda peopesadega, sest kaabits seda jääd ei võtnud. Pihkudega väike pilu sisse sulatatud hakkasime sõitma. Vaikselt klaasile kuumust suunate. Paari kilomeetri pärast varises jääsein raske ohkega klaasilt ja edasine sõit oli lillepidu juba. Ainult igaks juhuks sai hoolega kütust säästetud - raadio väljas ja alla mäge ainult inertisga sõidetud. Muidu sõita oli kena. Hääl sõitis stabiilselt 80 kuni 90 ga ( teel ongi kiiruspiirang 80 ) kuni 10 kilti enne linna mingi kohalik jalgu jäi, kes 60 ga sõitis. Hääl sõitis tal kuulekalt sabas ( tee on siin kitsas ja käänuline - möödasõit pole mõistlik manööver) ja naeris, et vist kardab mingit olematut jääd ja kirus, et küll need talvekummid pakuvad kehvapoolset haaret kuival asfaldil.

Viinud Teise Poole ilusti tööle, alustas Hääl tagasi sõitu. Vahepeal oli valgeks läinud ja hääl sai nägijaks. Maantee oli tõsiselt jääs. Pool teed linnas koduni oli tõsiselt kaetud kena läbipaistva jääga ja teeservades olid armsad lumevaalud. Ülejäänud tee oli parem aga ka libe. See mida Hääl pidas halvaks pidamiseks kuival asfaldil oli tegelikult hea pidamine kiilasjääl. Sõnaga Hääl leidis, et öösel pimedas on kõik teed ühesugused hallid aga päeval kui jää sulle vastu sillerdab on hirmul suured silmad ja koju tagasi sõitis Hääl juba märksa ettevaatlikumalt ja aeglasemalt kui linna :).

Muide Soome liiklusest üks lõbus tõik. Hääl on juba korduvalt märganud, et kohalikud ei anna vöötraja ääres olevale jalakäijale teed ja et viimased seda väga ei ootagi. Kui Hääl on paar korda vöötraja ääres seisma jäänud on jalakäija häält vaadanud imestusest , üllatusest ja tänulikkusest nõretava pilguga ja siis ettevaatlikult üle tee hiilinud nagu oleks Hääl rooli taga varitsev maniakk, kes kohe gaasi annab kui inimene teel on. Hääl küsis selle fenomeni kohta perenaiselt ja too ütles, et Soomes õpetatakse autokoolis teisiti kui meil. Autojuht peab seisma jääma ja teed andma siis kui jalakäija on juba vöötrajale astunud. Kui viimane alles tee ääres seisab siis pole peatuda vaja. Samas Häälele tundub, et jalakäijad ei julge mitte seda jalga vöötrajale panna ja ootavad pigem kuni auto mööda sõitnud on ...

Kuuvalgus ja ebapädev hot.ee

Meil on siin põhjas tõsiselt ilusad kuuvalged ööd. Ei tea kas see tuleneb laiuskraadist aga siin tundub kuu valgem ja tähed eredamad. Tähtkujud on ka palju selgemini näha kui viros.

Metsa Häälel on ka teadaanne hot.ee mailboxi kasutavatele sugulastele : SEE JURA EI TOIMI ! Tehke omale kuhugi normaalsesse kohta uus postkast. Viimased viis päeva pole ükski meie poolt hot.ee sse saadetud meil kohale jõudnud vaid tulevad kõik ringiga tagasi.

Muidu on siin ilus ilm praegu. Taevas on selge ja õhk karge. Hommikul olid ka autod veidi jääs aga ei midagi hullu..

Eetrivaikus on lõppenud!

Viimased kolm päeva valitses antud blogis sunnitud eetrivaikus, mis tulenes sellest, et meie üürimaja pererahvas käis siin metsa tegemas ja uksi vahetamas ning loomulikult leidis ka Metsa Hääl selles tegevuses rakendust. Pealegi ei tundnud Hääl ennast üldse blogimise tarvis mugavalt kui pererahvas kogu aeg ümber ringi sagis. Isenesest oli tegemist vahva külaskäiguga nagu ka perenaine ütles. Samas on ka vahva., et see külaskäik läbi sai :). Omaette ikka parem olla.

Esmaspäeva õhtupoolik kulus sauna eesruumile uut ust ette pannes, et külm sisse ei pääseks ja torud ära ei külmuks - seda tööd jätkus Häälel ja perepojal ( kelle nimest Metsa Hääl siiani päris aru ei saa) veel ka järgmiseks päevaks. Lõpuks sai uus uks ette ja selle ümbrus villa ja vahtu täis löödud nii et külmapoisid läbi ei pääse. Ka teine uks sai üle soojustatud linnast toodud penoplastiga ja isegi akna toppisid usinad töötegijad kinni. Loodetavasti on sellest ka abi ja torud jäävad pakasest puutumata.

Teisipäeval oli ka selles mõttes tähtis päev, et perekonna kaugsõidukile said uued talvekummid alla. Selle lõbu eest nööris kohalik teenindus 50 eurot ( 12.50 iga ratta eest) aga alla nad said. Üleüldse sai perenaisega koos küla peal paarutatud. Käisime ehituspoes penoplasti ostmas ja siis sai kohalikust marketist ka Metsa Häälele uued talvekummid alla soetatud. Tegu oli hea diiliga - korralikud, ehtsast nahast tanksaapad maksid vaid 25 euri :). Ses mõttes on ikka Euroopa küll, et kui ikka on ale siis on ale ja mitte nali nagu viros. Saapad pole küll mingi glamuurse brändi toode, kuid see- eest toekad ja asjalikud ja ega Hääl brändidest väga ei peagi.

Ülejäänud teisipäev ja osa kolmapäeva kulutas pererahvas metsatööle, mille käigus õpetati ka Metsa Hääl mootorsaega halge parajaks lõikama ja neid kirvega lõhkuma. Ei saa öelda, et see õppetöö just väga tulemuslik oli aga vähemalt oskab Hääl nüüd saagi käima tõmmata ja kirvest õiget pidi käes hoida. Kambas sai paar puud maha võetud ja halgudena hoovile kuivama tassitud. Vastutasuks sae käivitamise oskuse eest, näitas Hääl pererahvale kuidas koertele kuulekust ja kaitset treenitakse ja kuidas valge lambakoer jälge ajab. Pererahva vaimustust arvestades oli vist tegemist eduka demonstratsiooniga.

Kolmapäeval läks pererahvas ära kodu, olles enne veel Häälel ja Teisel Poolel veelkord kõhu head paremat täis toppinud. Köögi oli perenaine neiks kolmeks päevaks täielikult hõivanud, nii et Hääl ei pääsend ligigi. See-eest sai kolm päeva mõnusalt süüa, ilma et ise oleks pidanud lillegi liigutama. Perenaise eri teemaks on erinevad ahjuroad - kardulad, lihad ja kalakook. Kõik täitsa hüvad. Hääl peab nüüd ainult köögis inventuuri tegema, sest kõik Hääle ja pererahva köögiriistad on omavahel segamini.

Hüva selleks korraks kõik - Metsa Hääl sukeldub keldriauku kardula järele.

Pühapäevasõitjana rallisõitjate maal

Esmalt komplimendid reifendirekt.de Soome harule http://www.rengas-online.com/, nende käest tellitud talvekummid saabusid täpselt täna hommikul nagu lubatud. Aga just sellega seoses oli naljakas seik, mis pani mind jälle ennast pühapäevasõitjana tundma. Meie maja juurde toob suure tee pealt käänuline metsateeka 200 meetrit pikk. Kui kuller helistas, et ta nüüd tuleb, siis ma parkisin veel oma auto ringi, et tal oleks kus ringi pöörata. Nagu selgus asjatult. Poiss laadis kummid maha, võttis allkirja ja TAGURDAS oma veoauto läbi metsa teele tagasi. Ma olin pahviks löödud. Muidugi oskan ma ise ka autoga tagurdada, aga sellist kolgata teed ma küll ette ei võtaks kui vähegi korralik ümberpööramisvõimalus olemas on.
Natume eluolust ka. Öö otsa sadas vihma ja väljas on 3 kraadi sooja. Lumi on peaaegu täiesti ära sulanud. Kruusatee peal on veel midagi jääsarnast. Sõnaga ei tohiks kummivahetusse jõudmine liiga keerukas olla. Tuleb ainult aeg kokku leppida ja pangast raha kätte saada - viimased pole ikka veel suutnud Teisele Poolele pangakaarti toimetada, mis raskendab mõnevõrra finantsidele ligi saamist. Aga eks need asjaajamised võtavad ikka veidi aega.

Talv käes!

No nii palju siis servast. Saime oma 15 sentimeetrit lund kätte siin täna. Päev otsa sadas. Õhtune alevis käik oli õudus kuubis. Autol veel suverehvid all, sest talvekad peaksid esmaspäeval postiga tulema. Noh minnes oli veel enamvähem, kuigi pool teed tuli 60ga lumevaaludes venida. Tagasitulles oli aga meie kruusatee jupp eriti jõhkralt lumes, selles supis oli tunda kui raskelt auto ilma pidamiseta mäest üles läks ja kui gaasi rohkem sai hakkas vibama ka kohe. Õnneks sai teine pool pädevalt roolis hakkam. Kodu juures parkimine oli ka keerukas. Meie metsateekene on lumevaba tänu puude varjule aga parkimiskoha ees oli hangeke ja sinna auto kinni tahtis jääda - tõin saha ja lükkasin tee lahti enne kui pargitud sai. Õhtul saigi meeleolukalt lund roogitud - õnneks on käsisahk siin  ja sellega puhastus hoovipealne kiiresti. Homme igastahes läheb teine pool meie õli lekkiva Opeliga tööle - sellel on vähemalt mingid talvekummid all. Paneme pagasiruumi mingi raske ballasti ka, et kann jää peal vibama ei hakkaks ja peaks kõik okei olema.

Õhtu kostitas meid ka voolukatkestusega - mingi 5 korda käis vool ära nii umbes tunni aja jooksul. Ilmselt olid liinid lund täis. Vaatasin üle põllu - ka naabril olid tuled kustus, seega polnud me ainsad. Igatahes on nüüd väljas ehe talv, nagu piltpostkaart vaatab vastu. Vinge värk igatahes. Kui nüüd veel talvekummid ka volvole alla saaks oleks elu hernes.

Esimene Lumi

Noh akna taga on nüüd selline ilm, et ilmselt see tormiserv on nüüd kohal. Tuult küll väga pole, aga lumesadu on see-eest korralik. Kuuris puudi järel käies tõdesin, et sandaalide aeg on ühel pool ja aeg on hakkata kinniseid jalatseid kandma. Õhtupoolikul asulas käimine saab paras vägitükk olema - tuleb suvekummidega tasa- tasa lumehelbekeste sees kulgeda, et mitte kuhugi kraavi langeda. Samas tundub et vähemalt seda 20 sentimeetrit lund küll ei tule - sajab ja sulab niiöelda.

Ilmale vastav muusikapala ka :

Agu Sihvka annab aru, ehk lihtsalt "Algus"

Et lõplikult ära rääkida, kuidas kõik oli, tuleb alustada algusest. Algas aga kõik suurest tüdimusest. Tüdimusest elust Eesti riigis. Tsiteerides klassikuid on seal ikka miskit väga mäda. Ei taha jätta väga kärss kärnas vinguja muljet, mistõttu jätan mädapaisete otsimise igaühe enda hooleks. Ütlen vaid niipalju, et minu jaoks väljendusid Eesti probleemid suuresti kaaskodanike pidevas halvas tujus, väikese palga pärast mossis teenidajates, ajuvabades ja ainult endast hoolivates riigiisades, kes oskasid ainult taevast appi hüüda ja teineteist pättideks ja lollideks sõimata, ning riistapikendusi täis maanteedest ja tänavatest, kus normaalselt ja turvalsielt liigelda on väga närvesööv tegevus, sest kõigil on kuhugi kiire. Kuhu seda ei tea, sest ega rikkamaks nad sellest paarist minutist ei saa ja õlu läheb külmikus ainult mõnusalt külmemaks.

Noh jõudsime siin järeldusele, et kuna terve Eesti olematu majandus on väljamaalastele maha müüdud, siis läheme ja katsume ka ise teisel pool lahte Soomemaal õnne. Kas seal just muru rohelisem on seda ei tea aga lumi on valgem kindlasti. Mõte mõeldud asusime tegutsema ehk siis soome keelt õppima, kui sellest mingid algtasemed omandatud said, pakkisime sisse oma 77 asja ja oma koduse loomaaia, ning jätsime õunrohelise laeva pardalt viroga hüvasti.

Peale pikka autosõitu jõudsime kohale oma uude asupaika kaugel põhjas - vana majake metsatukas, põllu ääres. Selline pisut arhailise infrastruktuuriga, aga noh alustuseks kärab küll. Pealegi on siin rahulik ja vaikne - lähim naaber on ka alles teisel pool põldu.

Noh see selleks. Käesoleva blogi pisuke eesmärk on rohkem virosse mahajäänud omadele pajatada siinsest eluolust, mitte niivõrd meie endi metsaelu seisukohalt vaid rohkem  üldisemas plaanis. Seega pakun posti lõpetuseks nüüd jada tähelepanekuid, mis esimese paari nädalaga on kogunenud.

1. Soomes osatakse ka muid keeli peale Soome keele - sain ilusti inglise keeles teed küsitud bensiinijaamas ja kaupluses

2. Kõik teenindajad, keda seni kohanud olen on väga viisakad ja sõbralikud - ju tunnevad et saavad tööle vastavat palka.

3. Liiklus on nagu teiselt planeedilt. Järgitakse kiiruspiiranguid, hoitakse pikivahet. Väga harva tehakse möödasõite. Lausa puhkus. Teede kvaliteet on ka hea ja boonuseks on teelt avanevad maalilised vaated.

4. Soome lennuvägi on jõle tüütu - ülepäeviti käivad meie maja kohalt mingid hävitajate tantsud. Mürin on kõva igatahes.

5. Soomlased on naljakad inimesed - meie üürimaja perenaine kardab vargaid hirmsasti aga lukk on majal selline, et traadiga teeks lahti - plaanin võimalusel välja vahetada. Humoristid on ka kohalikus bensujaamas - ilusa sügisilmaga müüdi talvist diislit, nüüd kui lumi maha on tulemas siis müüakse suvist jälle.

6. Lund kohalikud ei karda - linnas on enamikel veel suvekummid all.

7. Inimesed on suured koerasõbrad - ka meie maakolgas on paksult erinevaid tõuga ja tõutuid koeri täis - käivad paduvihmas rihma otsa jalutamas - ükski ei hulgu.

8. Kaubavalik poes meenutab viro oma, kuid on erinevusi. Hinnad on esmapilgul enamvähem samad, vaid leib, sai, liha ja alkohol tunduvad siin veidi kallimad. samas piimaleti juures lööb välja siinne tervisemaania - müügil on 10 sorti rasvavaba piima ja siis 1 normaalne piim. Keefiri nimeks on siin piimä, ehk tõlkes hapupiim aga maitseb täitsa keefir - see on vastavalt sordile kas ka 0 rasvasisaldusega või siis karmilt 1 protsenidse rasvasisaldusega. Päris õiget hapukoort pole seni leidnudki - proovisin mingit kermaviilat, see oli maitselt lähedale aga koostiselt üsna rõve rasvavaba plöga. Noh aga küll harjume :) Jäätis on see- eest odav ja hea.

9. Asjaajamine on Soomes ses mõttes keerukas, et selleks, et kuskil käia on vist küll tarvis ise töölt paar vaba tundi küsida - kõik asutused töötavad 8 st 16ni umbes, nii et peale tööd saad aind poodi toidu järgi minna - isegi pangad on sellel ajal kinni juba.

Noh tõmbame selleks korraks otsad kokku. Tänaseks lubati suurt  lumetormi ja kuni 20 sentimeetrit lund- õnneks küll meist lõuna poole, peaksime ehk halvimal juhul ainult tormi servaga pihta saama. Eks näis. Talvekumme veel all ei ole - need peaks esmaspäeval postiga meieni jõudma... 

PS - ehk lisan tulevikus pilte ka - viitsimise asi :)