100 päeva eetrivaikust Saja aakri metsast

Noh esmalt vabandused publikumile - ammu pole postinud. Aga oli ka tõsi-tõsi kiire kogu aeg.
Esiteks kolisime kõige oma loomaaiaga uude kohta. Veel rohkem metsa sisse aga linnale lähemale. Töömatka pikkus on nüüd alla 15 kilomeetri ja tee on kõvasti parem. Uues kohas sisseseadmine on kõvasti aega võtnud ja võtab veelgi. Ka titepassimine on töö omaette. Eile läksid kaks esimest ära oma uutesse kodudesse ja tuleval nädalal lähevad veel kaks. Oli natuke jamamist paberimajandusega, aga see peaks ka korras olema nüüd.

Kõvasti pusimist on autodega. Viisime Opeli töökotta ja tuleval nädalal saame diagnoosi. Viisime on õige sõna. Saime ta suure vaevaga käima aga kui kaks kilti olime ära sõitnud andis täiesti otsad, mispeale jäime tee äärde seisma.Õnneks üks kohalik maastur vedas lähedale parklasse ja sealt läks sõit edasi treileriga juba.

Vahepeal oleme teinud ka avastusi siinsest kaubandusvõrgust. Jätke meelde keefir on - piimä - otsetõlkes küll hapupiim aga tegelt keefir mis keefir. Viimaks leidsime ka hapukoore klooni - see on kermaviili. Päris sarnane kraam. Vahel liigub ka valget nisusaia. Rukkileiva jms pärast muretseda ei maksa -seda siin jagub. Nüüd leidsime Citymarketist ehtsat Saaremaa juustu - nii tavalist kui kadakasuitsu. Ehk siis täis pidu. Mitte et soome juust paha oleks - vastupidi see on väga hea aga meil on lihtsalt kiiks kõige Saaremaise suhtes.
Üldse läks elu paremaks, sest meil on nüüd sügavkülmik, mis võimaldab ka igast külmutatud kraami varuks osta.

Tänaseks kõik. Loodetavasti peagi jälle.

Poisid

Titepildid

Pilte !

Tulles vastu tungivale nõudmisele siis mõned pildid :

Külmapoisid....

Teevad tõsist tööd. Täna hommikul kella 6 ajal oli 37 kraadi külma ja veel praegu kell 11 on säravast päikesest hoolimata 29 kraadi. Koerad põõnavad kuhjas diivani peal - tõsine talveuni. Õues ka ei tahetud väga pikalt olla. Tõsi Lauren oleks hea meelega puu alla linde varitsema jäänud ja ka cavalierid olid vaprad, aga valged panid kapakuga peale pissimist toa poole ajama.

Noh tulevaks nädalaks peaks soojemaks õnneks minema, aga täna tuleb vist küll kaks korda kütta ja ka õhtul ahjud küdema panna. Metsaloomade seas annab ka külm tunda, igatahes on kohalikud karihiired meie juurde sisse kolinud, tekitades kohatut elevust nii meie endi kui koerte seas.

Veel on teemaks automured. Sai makstud pool volvo verost, tuleval kuul maksame teise poole ja siis lähme regame soome registrisse. Siis saab jälle ka volvoga sõita. Kuigi praegu vahet pole diisel külmuks sisse ära. Opelile sai lepitud homseks blokisoojenduse paigaldus aga see lükkub edasi, sest opel on nii läbi külmanud et ei lähe käima - kaks akut käiasime tühjaks ei midagi. Täna viisime akud töökotta laadima ja siis kui ilm soojemaks läheb proovime uuesti. Õnneks on Saabivanake tasemel ja käivitub iga külmaga.

Muidu on meil siin ootuste aeg. Kas mei Kuldne Tüdruk on kutsikaootel. See selgub märtsis, kui ultrahelis temaga käime. Ootusärevus on hirmus igatahes. Laupäeval on plaanis koertenäitusele minna- kui külm vähegi lubab - noh päevasel ajal on ju soe nii 15-20 kraadi külma. Saaks üle hulga aja publikuks minna, käed taskus ja kaamera näpus - oleks tore.

Lumi Lumi Lumi!

Lund on meil tõsi palju siin. Vahepealsetel päevadel muudkui sadas ja sadas. Lund rookida sai vähemalt ülepäeviti. Korra isegi 5-6 tundi päeva peale - metsik lumi tuli esmasp maha - selline 20-30 senti paks. Nüüd on mõni päev rahulik old õnneks. Ei ole enam juurde sadanud. Uue laari küttepuid saime ka kätte - 2 ruumi - rohkem müüjale käru peale ei mahtunud. Erinevalt pererahva hagurämpsust on need korralikud kasehalud - kütmine on hoopis parem kohe. Ilmad on ka veidi soojemad old. Teine pool on edukalt Opeliga tööl saanud käia. Noh täna hommikul oli küll nüüd nii meile kui ilmajaamale üllatuseks 19 kraadi külma. Veel suurema üllatuse pakkus Saab. See oli nädalakese seisnud maja ees ja tont teab mis tarbija seal peale oli jäänud aga täiesti tühi oli aku. Isegi tuled ei läinud armatuuris põlema. Keerasime Opeli käima ja panime saabi aku kaasa, et ehk töökojas saavad ära laadida. Ulme igatahes. Muidu ongi old selline füüsiline nädal - lume rookimine ja puude tassimine - selle kõrvalt muuks väga mahti polegi jäänud..

Pilte!

Üldsuse soovil paar pilti:

Poevarastest

Poevargad pole küll meie maanurgas väga probleem, aga turvamine on küll tasemel. Käisime täna õhtul marketis ja välja minnes hakkas värav piiksuma. Kärutasime käru kassa juurde ja müüja kutsus vahetuse vanema asja selgitama - tuli üks punapäine tütarlaps. Noh esmalt kahtlustasime et midagi kärus - ei midagi - käru ilma meieta piiksu ei teinud. Teine pool ka piiksu ei teinud. Ainult mina tegin. Noh mõtlesime koos näitsikuga, et äkki eelmine nädal samast poest ostetud püksid. Läksime kampas kuhugi ruumi kust minust mingi aparaadiga üle käide - tulemusteta. Siis korjasin igasugu kahtlased asjad taskutest välja. Neiu üllatus oli suur kolme komplekti autovõtmete peale :). Ja läksime uuesti üritama. Võtmed piiksu ei teinud. Rahakott ka mitte. Aga mina ikka tegin. Proovisime siis jopeta. Ikka piiksusin. Alles jõuluks sugulastelt kingiks saadud kampsuni seljast võtsin sain väravast läbi minna ilma, et piiksunuks. Sinna oli kaugel mere taga mingi kleeps külge jäänud, mis piiksu tegi. Näitsik vabandas ette taha aga ausalt öelda tegi meile see lugu rohkesti nalja pigem.

Ahjaa veel sündis täna Iisalmist koju sõites hea reklaami idee Soome maanteeametile. Nägime nädalavahetusel ühte Fordi kraavis ja selle peale tuttav ütles, et näe kõik soomlased pole Häkkinenid.
Reklaamiidee oleks järgmine:
Sõidab talvisel teel auto. Seltskond peal autol suur kiri turisitid. Järsku kimab neist ilge litriga mööda teine autoa jää ja lumi taga tuiskamas. Mõni kurv hiljem näevad turistid sama autot teelt väljas hanges. Üks turist sõnab - Njaa kõik soomlased pole Häkkinenid. Selle peale ronib kraavi sõitnud autost välja morn ja kiruv Häkkinen ja tõsine hääl teatab ( või ilmub kiri ekraanile) Õnnetus võib juhtuda ka parimatega - seepärast vali oludele vastav sõidukiirus!

Head Uut Aastat!

Esmalt hilinenud uusaastasoovid kõigile lugejatele.
Meil möödus aastavahetus rahulikult - keerasime kell 23 magama ja asi korras. Järelikult nüüd magame terve 2011 aasta. Muidu läheb elu rahulikult. Opel on jälle rikkis - seekord lihtsalt ei käivitu. Reedeks on treiler tellitud, et saaks vaesekese töökotta sõidutada. Loodetavasti saadakse seekord ka veale jälile.
Ise sain lõpuks politseist oma elamisloa kätte. Eile käisime seda Magistraati viimas, et saada isikukoodi. Paraku selgus, et ka neil on vaja meie abielutunnistuse apostilli. See oli paraku kodus. Hea küll sai tädiga kokku lepitud, et toon homme ära ja sellega asi lõppes ka. Täna viisin selle paberi neile ära ja lubati reedeks isikukood saata.
Muidu eile veel tutvusime Iisalmiga ja otsisime üles kohaliku lemmiklooma poe. Nimeks on poel Musti ja Mirri ja see on tõsi suur. Nagu keskmine Viro toidukauplus. Suur parkla oli kuskil mäe külje all jne. Läksime kahe cavalieriga rõõmsalt poodi. Eesmärgiks osta poisile kaela ja jalutusrihm. Teine pool proovis erinevaid rihmakesi, mida müüja muudkui juurde tõi. Lõpuks langes valik mustale pehmest nahast rihmale ( müüja väitel ehtsast põdranahast. Noh kassas selgus, et rihmake maksab 70 euri aga mis seal ikka - vahel võib kulutada kah. Veel saime hunniku kleepse autodele - iga meie tõuga. Lisaks tutvusime poe põhjaliku toidu ja puurivalikuga. Seal oli isegi koerte jooksurada, mida saab kasutada kui maksad 10 minuti eest 5 euri. Sümpaatne oli et müüjatel olid ka omal koerad poes kaasas - möllasid rõõmsalt leti taga.
Ostud tehtud istusime volvosse ja asusime kodu poole sõitma. Sõit jäi lühikeseks. Sõitsime parklast välja ja sattusime sellise järsu mäe peale, mida enne liikluses näinud ei ole. Proovisime esmalt kangelaslikult mäest üles suruda, aga veidi aega kestnud auto kräunutamise peale leidsime, et see ei ole teostatav. Ilmselt olid kummid liiga madala rõhu all aga mäest üles auto ei saanud. Tagurdasime alla tagasi poole mäe pealt ja läksime tagasi loomapoe parklasse. Mäeküljele jäi kena tahmajälg meie ponnistustest. Õnneks leidsime parklast ka teise väljapääsu, mis oli tasasem ja saime sõitu jätkata. Kui Kiuruvedele jõudsime, otsisime esmalt tanklatest kompressorit aga ei ole siin sellist asja. Õigemini ühes tanklas pole, kahes tanklas on aga on lukus kompressori kapp ja kolmandas ei olnud kompressoril näidikut ja otsikut. Seega ostsime marketist väikese pumba ja olles tuvastanud, et rõhk rehvides on olematu asusime kumme täis pumpama. Kusjuures eriti naljakas oli, et üks kohalik neiu käis veel küsimas, et kas meil kõik korras on ja kas me abi ei vaja, et kas saame ikka kummid täis. Noh saime küll ja sõitsime rahulikult koju. Eriti vahva oli veel see, et marketis puhusime kassasabas virot ja siis meie ees seisev mees küsis, et olete eestist? Vastasime, et oleme küll, selle peale öeldi südamlikult Tervetuloa :). Rahvas on siin maal ikka hoopis teine kui suurlinnades.

Pisut sündmusterohked olid ka eelmised päevad. Pühapäeval käisime linnas ja ostsime cavalieridele väikesed armasad kampsunid, millest katsume homme pilti teha ja üles panna. Ja käisime ostsime kohalikust pizzeriast pizzat. Siin on väga vahva pizzeria, mida peab türgi või muud idamaist päritolu abielupaar ja pizzad on lihtsalt ulmeliselt head. Kindlasti soovitaks külastada kõigil, kes siia sattuvad.

Niih tänaseks kõik...