Noh seekord on vahe postide vahel kuidagi pikaks kärisenud - nii kuskil kaks nädalat on viimasest korrast. Vahepeal on mõndagi toimunud ka, eks katsume siis kõigest veidi kirjutada.
Tallinnas sain edukalt ära käidud. Rongiga Helsingisse, õhtuse laevaga Tallinna, seal võttis sõber lõvikutsu mind auto peale ja majutas ööseks oma ema juurde. Mõlemile siinkohal ka suured tänud abi eest. Hommikul põrutasin kohe ARKi sain oma loa kätte ja avalduse ülearuselt makstud raha eest sisse antud. Lubati mulle need 400 krooni tagasi maksta küll. Siis sõitsint taksoga kesklinna ja tegin veidi shoppingut - mõningat Eesti toidukraami kokku ostmas - näiteks hapukoort ja kamasokolaadi. Toppisin kohvri täis ja läksin laevale, siis veel jala läbi Helsingi raudteejaama ja sealt Pendolino nimelise kiirrongiga Iisalmisse. Rong oli vinge
Siis veel. Teise poole Opelil sai õlileke ära paigatud ja uued kummid alla. Viimased nagu kleebivad lume ja jää külge. Täisulme. Veel sai talle ka uus aku peale. Praegu mässame Soome tolliga, et seda autot Soomes arvele saaks võtta. See paras paberimajandus, sest tahame ta kolimisvarana sisse tuua, ehk siis ilma raha maksmata. Muidu kui verot maksaksime siis oleks 670 kulli ja asi korras.
Soetasime veel ühe auto omale siin. Saabi. 23 aastat vana aga väga tubli Saab 9000. Äsja ülevaatusel käinud. Valget värvi. Maksis 500 eurot. Ja selle raha eest on talveautot kõvasti. Autol on blokisoojendus. Pistad õhtul pistikusse ja hommikul läheb käima ka miinus 28 kraadise külmaga - juba omal nahal järgi proovitud selline pakane. Praegu ongi Volvo garaazi all, Opel sõidab soojema ilmaga ja saab väga külma ilmaga. Saab on väga hea auto peab tõdema. Vähemalt need mudelid, mis on enne General Motorsi aega tehtud ja veel Opel Vectrad ei ole. Läheb külmaga käima, püsib hästi teel ja läheb kiiresti soojaks. Kusjuures autot osta on Soomes palju lihtsam kui seda sisse tuua. Ja omanikuvahetuse eest taheti registris ainult 12 eurot - võrdluseks viros maksab see 57.52 eurot.
Tegelikult on nüüd üldse plaanis Volvo virosse kärutada ja maha müüa - selle sunniku vero oleks 1500-2000 eurot ja see paberikraam ka veel juurde. Plaanime pigem rahaks teha ja ühe mahukama mahtuniversaali viro vahet käimiseks hankida, kuhu kogu meie pere ilusti peale mahub. Nii et varsti seisab mul veel üks Tallinna käik ees - ilmselt 16dal detsembril.
Muidu hakkab siin ka jõulumeeleolu maad võtma. Kiuruvedel avatakse päkapikulinnake laupäeval ja kui nädalavahetusel Iisalmis käisime oli seal juba jõululaadake ja põhjpõdrad - täitsa ehtsad muide :).
Kohalik vallavalitsus on ka vahva. Saime suure valda tutvustava paketi ja kutse tulla kogu perega 9 dal detsembril kohvile ja koogile :). Vist läheme uudishimust kohale ka.
Ilmaga saime tõsist külma ka. vahepeal oli 28 kraadi miinust. Muidu hullu polnud aga välikäimla on sellise pakasega küll ekstreem. Koerad ka just väga vaimustuses polnud - tippisid käpalt käpale õues. Aga nüüd on ainult 7 kraadi külma ja sellist ilma peaks vähemalt pühapäevani jaguma.
Tervitusi kõigile. Eriti meie kutsikaomanikele - olge tugevad - südames oleme me teiega.
tiistai 30. marraskuuta 2010
keskiviikko 17. marraskuuta 2010
Segadused ARK nimelise organisatsiooniga.
Üks tont viros ringi käib. ARK i nime all. See organisatsioon koondab endas tõsiselt piiratud võimetega vaime. Lugu ise algas juba enne meie Soome sõitu. Mul hakkas esmane juhiluba läbi saama ja see oleks tulnud peagi päris loa vastu vahetada. Käisime Tartu ARKs küsimas, et mis oleks parim lahendus, et ega ette ei saa avaldust ära esitada. Leti taga oli vene nimega tädike, kes ütles et ei saa mitte. Siis küsisin selge sõnaga, et ega ei saa loataotlust saata postiga, käsipostiga või elektrooniliselt. Tädi vastu - ei saa - ainult ise saab tuua. Hea küll kui nii selge sõnaga öeldi, siis võtsin tõe pähe ja seadsin vaimu valmis selleks et kappan peale Teise Poole palgapäeva kaheks päevaks Tallinnasse ja lasen loa kiirmenetlusega teha.
Aga nali läks lahti sellel nädalavahetusel. Reisiplaane tehes põikasin ka ARK i kodukale ja avastasin puhtjuhuslikult,et paberivabast ARKist saab digitaalselt juhiloa avaldust täita ja saata - kena kivi letiteenindaja kapsaaeda. Peale väikest arupidamist leidsime, et see on mõistlik, saab küll loa hiljem kätte, aga see-eest ainult järgi minemise vaev. Noh hea küll. Tegin esmaspäeval avalduse ära ja maksin ARKile 400 eeku loa tootmise eest.
Täna kontrollisin kuidas seisud on ja avastasin et taotlus on tagasi lükatud. Põhjust loomulikult juures ei olnud. Helistasin ARK- i üldtelefonil, et sihuke ongelma on. Sealt anti mulle kaks telefoninumbrit, et kui esimene toru ei võta, siis teine ehk ikka vastab. Selle julgustava kommentaari peale asusin numbreid proovima. Esimene ei võtnudki toru. Proovisin teist, seal vastas tülpinud häälega naisterahvas. Küsisin, et kas ARK räägib, tülpinud hääl vastas, et ei Ida Tallinna Keskhaigla Patoloogia osakond. Järeldasin, et kas olin valesti valinud või valesti kuulnud numbri. Proovisin veel infotelefoni ja küsisin numbrid üle, kurtsin ka et esimene number üldse ei vasta, mis peale tädike ütles et see on normaalne, et peaspetsialistidel muudki teha kui telefonile vastata ja ise otsustavad millal vastavad.
Noh Heakene küll. Varustatud õige numbriga, sain lõpuks proua peaspetialistiga ühendust. Selgitasin oma probleemi ära, mispeale spetsialist teatas rõõmsal toonil, et ju seal siis midagi puudu oli, et avaldus tagasi lükati. Küsib isikukooti ja hüüatab veel haiglasema rõõmuga - oo jaa lõppastme koolitus on puudu ! Ainult jehuu või mingi orgastiline oiatus jäi puudu. See lisanud järgmisele lausele. Teie autokool on selle kindlasti saatmata jätnud. Küsige neilt miks seda ei ole!
Hea küll jätan hullu peaspetsialisti ennast välja elama ja helistan autokooli sekretärile. Too ütleb, et juba märtsis sai ära saadetud andmed, aga see on tavaline nähe, et ARK need oma andmebaasis ära kaotab ja saadab need igaks juhuks uuesti.
See tehtud asun uut avaldust vormistama ja tuvastan, et selleks pean uuesti 400 krooni maksma, sest ARK paberivaba süsteem ei luba muidu avaldust ära saata kui panga kaudu sinna juurde raha ei maksa. Kaalun asja ja helistan uuesti peaspetsialistile. Peale poolt tundi asjatuid kutsuda laskmisi võtab tädike lõpuks telefoni. Tutvustan ennast uuesti, et jälle mina ja et autokool saatis andmed igaks juhuks uuesti, et kas ta kontrolliks. Spetsialist kontrollib ja teatab, et jah nüüd on kõik korras, et tehku ma rõõmsalt uus avaldus. Ma vastasin seepeale, et teeksin hea meelega aga raha ei soovi uuesti maksta. Spetsialist vastu, et aga ei pea ju uuesti maksma, et märkigu ma lihtsalt linnuke, et raha on makstud. Mina kontrollin järele ja kinnitan talle, et avalduse ankeedi juures ei ole sellist linnukest. Spetsialist mõtleb veidi ja ütleb, et mis rahast te üldse räägite, et avalduse eest ei pea maksma, vaid loa enda eest kättesaamisel. Ma siis selgitan peaspetsialistile tema oma arvutisüsteemi, mis muidu avaldust ei kinnita kui 400 krooni makstud. Tädike mõtleb pikalt ja ütleb siis, et palun oodake ta läheb käib ja uurib, et äkki kuuleb midagi. Järgmised paar minutit kuulan telefonist ärevat naiste jutuvada, endal eurod arvelt maha tiksumas. Siis tuleb spetsialist tagasi, et tema küll mind aidata ei oska kui ma linnukesi ei näe, aga miks ma lihtsalt pangast makse väljavõtet välja ei trüki ja seda ja avaldust ise ära ei too? Mina vastan, et tooks hea meelega, aga paraku pean ma selleks 700 kilomeetrit maha sõitma. Selle peale hiilgab peaspetsialist geograafia alaste teadmistega ja ütleb ülbe eneskindlusega, et ega ma ei pea ju Tallinnasse tulema, et neil on igas Eesti maakonnas büroo. Ma ei osanud selle peale öelda muud kui kena küll, aga kui te nüüd järele mõtlete, siis saate ise ka aru, et ma ei viibi hetkel eestis. Selle peale spetsialist mõtles ja ütles, et siis ei oska ta mind küll kuidagi aidata.
Hakkasin juba selle naise intelligentsitasemest omale kuvandit looma, kuid sellegipoolest tahtsin veel paar küsimust küsida. Esiteks uurisin, et hea küll ma maksan veelkord need 400 krooni, et kas ma saan ülearuse tagasi. Tädi mõtles hetke ja ütles, et saan küll kui sekretärile avalduse ja kontoväljavõtted esitan. See mure lahendatud küsisin, et kas ta oskab öelda kumba Tallinna büroosse mu luba tuleb. Spetsialist hiilgab jälle oma Paberivaba ARKi alaste teadmistega ja ütleb, et te saate sealt ise valida kumba. Ma kinnitan et ei saa. Tema vastu, et saab küll, et kõik eesti bürood on seal olemas. Ma vastu, et kõik eesti linnad jah, aga Tallinna kohta on lihtsalt Tallinn valikus, mitte Tallinna see büroo ja Tallinna too büroo. Tädi ütleb et ei saa olla nii, et kõik kes tahavad on alati neile saanud tellida oma loa, ja kui mina seda üles ei leia kuidas seda tellida neile siis ei oska ta mind aidata küll. Ma küsisin siis, et kuhu need load üldiselt tulevad. Spetsialist vastab - meile muidugi. Ma küsin, et kuhu Meile ja saan vastuse lõpuks, et Mäepealse büroosse.
Siis saan veel kommentaari, et rohkem ei oska ma teid kuidagi aidata ja lõpetan selle imeliku indiviidiga suhtluse.
Ehk siis kokkuvõttes, kui kõik klapib on mul kuskil kümne päeva pärast võimalus Tallinnasse sõita oma luba ja 400 krooni nõutama - eks näis kuidas see läheb.
Nii muust elust ka. Ilm on stabiilselt 3-5 kraadi külma, kuid nädalavahetuseks lubatakse üle 10 kraadi. Teisel Poolel oli esimene palgapäev ja elu toimib nüüd normaalselt. Sai Teise Poole õli lekkiv Opel ka remonti viidud. Lubati reedeks valmis saada. Siis tuleb veel tollipaberid ja ülevaatus korda saada ja uued talvekummid sellele alla osta ja siis võib muretult sõita ( Loodetavasti). Peamine mässamine käibki igasugu paberikraamiga. Kuid see laabub ka tasapisi. Igatahes käib siinpool asja ajamine kuidagi mõnusamalt kui Eesti poolel ja selliseid tonte nagu ARKis siin ei ole.
Aga nali läks lahti sellel nädalavahetusel. Reisiplaane tehes põikasin ka ARK i kodukale ja avastasin puhtjuhuslikult,et paberivabast ARKist saab digitaalselt juhiloa avaldust täita ja saata - kena kivi letiteenindaja kapsaaeda. Peale väikest arupidamist leidsime, et see on mõistlik, saab küll loa hiljem kätte, aga see-eest ainult järgi minemise vaev. Noh hea küll. Tegin esmaspäeval avalduse ära ja maksin ARKile 400 eeku loa tootmise eest.
Täna kontrollisin kuidas seisud on ja avastasin et taotlus on tagasi lükatud. Põhjust loomulikult juures ei olnud. Helistasin ARK- i üldtelefonil, et sihuke ongelma on. Sealt anti mulle kaks telefoninumbrit, et kui esimene toru ei võta, siis teine ehk ikka vastab. Selle julgustava kommentaari peale asusin numbreid proovima. Esimene ei võtnudki toru. Proovisin teist, seal vastas tülpinud häälega naisterahvas. Küsisin, et kas ARK räägib, tülpinud hääl vastas, et ei Ida Tallinna Keskhaigla Patoloogia osakond. Järeldasin, et kas olin valesti valinud või valesti kuulnud numbri. Proovisin veel infotelefoni ja küsisin numbrid üle, kurtsin ka et esimene number üldse ei vasta, mis peale tädike ütles et see on normaalne, et peaspetsialistidel muudki teha kui telefonile vastata ja ise otsustavad millal vastavad.
Noh Heakene küll. Varustatud õige numbriga, sain lõpuks proua peaspetialistiga ühendust. Selgitasin oma probleemi ära, mispeale spetsialist teatas rõõmsal toonil, et ju seal siis midagi puudu oli, et avaldus tagasi lükati. Küsib isikukooti ja hüüatab veel haiglasema rõõmuga - oo jaa lõppastme koolitus on puudu ! Ainult jehuu või mingi orgastiline oiatus jäi puudu. See lisanud järgmisele lausele. Teie autokool on selle kindlasti saatmata jätnud. Küsige neilt miks seda ei ole!
Hea küll jätan hullu peaspetsialisti ennast välja elama ja helistan autokooli sekretärile. Too ütleb, et juba märtsis sai ära saadetud andmed, aga see on tavaline nähe, et ARK need oma andmebaasis ära kaotab ja saadab need igaks juhuks uuesti.
See tehtud asun uut avaldust vormistama ja tuvastan, et selleks pean uuesti 400 krooni maksma, sest ARK paberivaba süsteem ei luba muidu avaldust ära saata kui panga kaudu sinna juurde raha ei maksa. Kaalun asja ja helistan uuesti peaspetsialistile. Peale poolt tundi asjatuid kutsuda laskmisi võtab tädike lõpuks telefoni. Tutvustan ennast uuesti, et jälle mina ja et autokool saatis andmed igaks juhuks uuesti, et kas ta kontrolliks. Spetsialist kontrollib ja teatab, et jah nüüd on kõik korras, et tehku ma rõõmsalt uus avaldus. Ma vastasin seepeale, et teeksin hea meelega aga raha ei soovi uuesti maksta. Spetsialist vastu, et aga ei pea ju uuesti maksma, et märkigu ma lihtsalt linnuke, et raha on makstud. Mina kontrollin järele ja kinnitan talle, et avalduse ankeedi juures ei ole sellist linnukest. Spetsialist mõtleb veidi ja ütleb, et mis rahast te üldse räägite, et avalduse eest ei pea maksma, vaid loa enda eest kättesaamisel. Ma siis selgitan peaspetsialistile tema oma arvutisüsteemi, mis muidu avaldust ei kinnita kui 400 krooni makstud. Tädike mõtleb pikalt ja ütleb siis, et palun oodake ta läheb käib ja uurib, et äkki kuuleb midagi. Järgmised paar minutit kuulan telefonist ärevat naiste jutuvada, endal eurod arvelt maha tiksumas. Siis tuleb spetsialist tagasi, et tema küll mind aidata ei oska kui ma linnukesi ei näe, aga miks ma lihtsalt pangast makse väljavõtet välja ei trüki ja seda ja avaldust ise ära ei too? Mina vastan, et tooks hea meelega, aga paraku pean ma selleks 700 kilomeetrit maha sõitma. Selle peale hiilgab peaspetsialist geograafia alaste teadmistega ja ütleb ülbe eneskindlusega, et ega ma ei pea ju Tallinnasse tulema, et neil on igas Eesti maakonnas büroo. Ma ei osanud selle peale öelda muud kui kena küll, aga kui te nüüd järele mõtlete, siis saate ise ka aru, et ma ei viibi hetkel eestis. Selle peale spetsialist mõtles ja ütles, et siis ei oska ta mind küll kuidagi aidata.
Hakkasin juba selle naise intelligentsitasemest omale kuvandit looma, kuid sellegipoolest tahtsin veel paar küsimust küsida. Esiteks uurisin, et hea küll ma maksan veelkord need 400 krooni, et kas ma saan ülearuse tagasi. Tädi mõtles hetke ja ütles, et saan küll kui sekretärile avalduse ja kontoväljavõtted esitan. See mure lahendatud küsisin, et kas ta oskab öelda kumba Tallinna büroosse mu luba tuleb. Spetsialist hiilgab jälle oma Paberivaba ARKi alaste teadmistega ja ütleb, et te saate sealt ise valida kumba. Ma kinnitan et ei saa. Tema vastu, et saab küll, et kõik eesti bürood on seal olemas. Ma vastu, et kõik eesti linnad jah, aga Tallinna kohta on lihtsalt Tallinn valikus, mitte Tallinna see büroo ja Tallinna too büroo. Tädi ütleb et ei saa olla nii, et kõik kes tahavad on alati neile saanud tellida oma loa, ja kui mina seda üles ei leia kuidas seda tellida neile siis ei oska ta mind aidata küll. Ma küsisin siis, et kuhu need load üldiselt tulevad. Spetsialist vastab - meile muidugi. Ma küsin, et kuhu Meile ja saan vastuse lõpuks, et Mäepealse büroosse.
Siis saan veel kommentaari, et rohkem ei oska ma teid kuidagi aidata ja lõpetan selle imeliku indiviidiga suhtluse.
Ehk siis kokkuvõttes, kui kõik klapib on mul kuskil kümne päeva pärast võimalus Tallinnasse sõita oma luba ja 400 krooni nõutama - eks näis kuidas see läheb.
Nii muust elust ka. Ilm on stabiilselt 3-5 kraadi külma, kuid nädalavahetuseks lubatakse üle 10 kraadi. Teisel Poolel oli esimene palgapäev ja elu toimib nüüd normaalselt. Sai Teise Poole õli lekkiv Opel ka remonti viidud. Lubati reedeks valmis saada. Siis tuleb veel tollipaberid ja ülevaatus korda saada ja uued talvekummid sellele alla osta ja siis võib muretult sõita ( Loodetavasti). Peamine mässamine käibki igasugu paberikraamiga. Kuid see laabub ka tasapisi. Igatahes käib siinpool asja ajamine kuidagi mõnusamalt kui Eesti poolel ja selliseid tonte nagu ARKis siin ei ole.
torstai 11. marraskuuta 2010
Võitlus lumega :)
Ajalugu kirjutavad võitjad. Seekord siis Metsa Hääl. Meil oli eile hommikul tõsi kõva lumetuisk siin. Mingi 20 sentimeetrit tuli lund maha. Teine Pool solberdas hommikul läbi lume tööle sõita aga juba poolel teel olid lumesahad vastu tulnud ja õhtul koju sõites olid teed täiesti puhtad. Isegi kohalik kruusatee roogiti ära. Sellele visati täna liiv ka peale isegi. Meie oma metsavahe tee sahkas aga Hääl ise käsisahaga ära - kõik 150 meetrit. Nii et seekord saime lumest jagu ja küll saame edaspidigi. Soomes ei ole see mingi probleem. Ilm läks ka soojemaks - mingi 1-2 kraadi on külma praegu. Talvemuinasjutt täiega.
perjantai 5. marraskuuta 2010
Elektriarve Soome moodi
Niin. Täna oli postis lõpuks meie esimene elektriarve Soomes. Hääl tegi ettevaatlikult ümbriku lahti ja piilus tasakesi. arve arvel ja pidi peaaegu et metsavahele kokku kukkuma, sest arve peal ilutses number 285 euri, mida elektrifirma pidas parajaks 7 damaks joulukuu päevaks ära maksta.
Ennast veidi kogunud ja turgutanud asus Hääl asja uurima ja süvenes arvesse. Lõpuks sai arve müstilise suuruse põhjus ka selgeks. Elektri eest maksmine käib siin nii, et aasta alguses arvutab elektrifirma mingite valemite ja sinu maja andmete järgi kilovattide arvu, mis sul võiks aastas kuluda ja jagab selle siis aasta peale ära. Näiteks meie puhul 8500 kilovatti aasta peale. Arve tuleb iga kahe kuu tagant , ning nende 8500 kilo eest tuleb iga kahe kuu tagant tasuda 190 eurot ehk siis 95 eurot kuus. Aasta lõpus tehakse tasaarveldus, millega siis kas elektrifirma arvestab liigselt makstud raha ettemaksuna või maksab klient juurde kui puudu on jäänud ( see on ka ainus moment kui arvestinäit tuleb firmale saata).
Noh siit ka seletus seekordsele müstilisele arvele. Elektrifirma leidis, et mida siin ikka mitu korda arvetega jamada. Arvestas ära et 1 oktoober kuni 31 detsember kulutame me 2200 kilovatti elektrit ja esitas meile arve kõigi kolme kuu peale kokku. Mis tähendab nüüd suurt väljaminekut Novembris kuid samas ka elektrikulude puudumist detsembris :) ja üleüldse järgmis elektri eest tasumist alles veebruaris.
Ennast veidi kogunud ja turgutanud asus Hääl asja uurima ja süvenes arvesse. Lõpuks sai arve müstilise suuruse põhjus ka selgeks. Elektri eest maksmine käib siin nii, et aasta alguses arvutab elektrifirma mingite valemite ja sinu maja andmete järgi kilovattide arvu, mis sul võiks aastas kuluda ja jagab selle siis aasta peale ära. Näiteks meie puhul 8500 kilovatti aasta peale. Arve tuleb iga kahe kuu tagant , ning nende 8500 kilo eest tuleb iga kahe kuu tagant tasuda 190 eurot ehk siis 95 eurot kuus. Aasta lõpus tehakse tasaarveldus, millega siis kas elektrifirma arvestab liigselt makstud raha ettemaksuna või maksab klient juurde kui puudu on jäänud ( see on ka ainus moment kui arvestinäit tuleb firmale saata).
Noh siit ka seletus seekordsele müstilisele arvele. Elektrifirma leidis, et mida siin ikka mitu korda arvetega jamada. Arvestas ära et 1 oktoober kuni 31 detsember kulutame me 2200 kilovatti elektrit ja esitas meile arve kõigi kolme kuu peale kokku. Mis tähendab nüüd suurt väljaminekut Novembris kuid samas ka elektrikulude puudumist detsembris :) ja üleüldse järgmis elektri eest tasumist alles veebruaris.
maanantai 1. marraskuuta 2010
Soome jahi eripära
No niin. Jällegi on üks pikem paus viimase postiga jäänud. Samas mitte ülearu pikk. Viimasel nädalal kulges elu rahulikult oma rada. Teatav mõnus argirutiin hakkab juba kujunema. Rutiin positiivses mõttes, et hakkame eluga ilusti kohanema. Metsa Hääl katsetab ka köögis usinalt. Ära said proovitud ahjukartulid ja leidis aset esimene saiategu, rääkimata piimatarretisest ja Malta riisist. Laupäeval käisime kolasime natuke Iisalmi kesklinnas, leidsime väikese armsa muusikariistade poe näiteks. Kohalik supermarket oli ka päris asjalik.
Koerad on ka kenasti harjunud - mugavad diivanid ja madratsid meeldivad neile väga. Metsas jalutamine on ka lõbus. Eriti mõnele, kellele oksi tassida meeldib.
Viimane lõbus seik oligi metsas jalutamisega seotud. Käis Hääl eile koeraga jalutamas ja hakkas maanteelt tagasi kodu poole tulema, kui nägi suurt halli hundisarnast elukat. Kiire pilk tuvastas, et tegu on Soome põdrakoeraga. Tollel oli laadung gps seadmeid punase kaelarihma küljes ja tõstis rõõmsalt jalga, meie metsaraja ääres. Hetk hiljem lendas kohale kolm autotäit jahimehi, kellest üks võttis peni rihma otsa ja rääksi midagi Häälele, õudses kohalikus murrakus. Hääl ei saanud hästi aru ja ütles, et "Anteeksi ei ümmara hyvin." Alles hiljem taipas hääl, et ilmselt küsis sell, et kas ta võib oma peni siin jäljele lasta. Igatahes korjati autost veel teinegi koer välja ja osa jahimehi kooserdas koos koertega meie sauna tagant metsa. Osa jäi tee äärde. Nagu Hääl hiljem tuvastas, tuli sinna veel paar autotäit juurde. Osa varitses ka põllu peal metsa servas. Igatahes sai Hääl neid kogu saunakütmise aja rõõmsalt jälgida. Ilmselt üritasid metsa läinud mehed koertega põtra teistele ette ajada. Samas tundub, et poisid jäid tühjade kätega, sest ühtegi pauku ei kostnud ja peale paari tunnilist metsas ligunemist said maha jäänud poisid telefonikõne, mis ilmselt teatas, et põder läks teises suunas. Sellid jooksid autode peale ja põrutasid kuhugi minema. See, et saaki ei saadud, tegi loomasõbrast Metsa Häälele ainult heameelt :).
Koerad on ka kenasti harjunud - mugavad diivanid ja madratsid meeldivad neile väga. Metsas jalutamine on ka lõbus. Eriti mõnele, kellele oksi tassida meeldib.
Viimane lõbus seik oligi metsas jalutamisega seotud. Käis Hääl eile koeraga jalutamas ja hakkas maanteelt tagasi kodu poole tulema, kui nägi suurt halli hundisarnast elukat. Kiire pilk tuvastas, et tegu on Soome põdrakoeraga. Tollel oli laadung gps seadmeid punase kaelarihma küljes ja tõstis rõõmsalt jalga, meie metsaraja ääres. Hetk hiljem lendas kohale kolm autotäit jahimehi, kellest üks võttis peni rihma otsa ja rääksi midagi Häälele, õudses kohalikus murrakus. Hääl ei saanud hästi aru ja ütles, et "Anteeksi ei ümmara hyvin." Alles hiljem taipas hääl, et ilmselt küsis sell, et kas ta võib oma peni siin jäljele lasta. Igatahes korjati autost veel teinegi koer välja ja osa jahimehi kooserdas koos koertega meie sauna tagant metsa. Osa jäi tee äärde. Nagu Hääl hiljem tuvastas, tuli sinna veel paar autotäit juurde. Osa varitses ka põllu peal metsa servas. Igatahes sai Hääl neid kogu saunakütmise aja rõõmsalt jälgida. Ilmselt üritasid metsa läinud mehed koertega põtra teistele ette ajada. Samas tundub, et poisid jäid tühjade kätega, sest ühtegi pauku ei kostnud ja peale paari tunnilist metsas ligunemist said maha jäänud poisid telefonikõne, mis ilmselt teatas, et põder läks teises suunas. Sellid jooksid autode peale ja põrutasid kuhugi minema. See, et saaki ei saadud, tegi loomasõbrast Metsa Häälele ainult heameelt :).
Tilaa:
Blogitekstit (Atom)