Esmalt hilinenud uusaastasoovid kõigile lugejatele.
Meil möödus aastavahetus rahulikult - keerasime kell 23 magama ja asi korras. Järelikult nüüd magame terve 2011 aasta. Muidu läheb elu rahulikult. Opel on jälle rikkis - seekord lihtsalt ei käivitu. Reedeks on treiler tellitud, et saaks vaesekese töökotta sõidutada. Loodetavasti saadakse seekord ka veale jälile.
Ise sain lõpuks politseist oma elamisloa kätte. Eile käisime seda Magistraati viimas, et saada isikukoodi. Paraku selgus, et ka neil on vaja meie abielutunnistuse apostilli. See oli paraku kodus. Hea küll sai tädiga kokku lepitud, et toon homme ära ja sellega asi lõppes ka. Täna viisin selle paberi neile ära ja lubati reedeks isikukood saata.
Muidu eile veel tutvusime Iisalmiga ja otsisime üles kohaliku lemmiklooma poe. Nimeks on poel Musti ja Mirri ja see on tõsi suur. Nagu keskmine Viro toidukauplus. Suur parkla oli kuskil mäe külje all jne. Läksime kahe cavalieriga rõõmsalt poodi. Eesmärgiks osta poisile kaela ja jalutusrihm. Teine pool proovis erinevaid rihmakesi, mida müüja muudkui juurde tõi. Lõpuks langes valik mustale pehmest nahast rihmale ( müüja väitel ehtsast põdranahast. Noh kassas selgus, et rihmake maksab 70 euri aga mis seal ikka - vahel võib kulutada kah. Veel saime hunniku kleepse autodele - iga meie tõuga. Lisaks tutvusime poe põhjaliku toidu ja puurivalikuga. Seal oli isegi koerte jooksurada, mida saab kasutada kui maksad 10 minuti eest 5 euri. Sümpaatne oli et müüjatel olid ka omal koerad poes kaasas - möllasid rõõmsalt leti taga.
Ostud tehtud istusime volvosse ja asusime kodu poole sõitma. Sõit jäi lühikeseks. Sõitsime parklast välja ja sattusime sellise järsu mäe peale, mida enne liikluses näinud ei ole. Proovisime esmalt kangelaslikult mäest üles suruda, aga veidi aega kestnud auto kräunutamise peale leidsime, et see ei ole teostatav. Ilmselt olid kummid liiga madala rõhu all aga mäest üles auto ei saanud. Tagurdasime alla tagasi poole mäe pealt ja läksime tagasi loomapoe parklasse. Mäeküljele jäi kena tahmajälg meie ponnistustest. Õnneks leidsime parklast ka teise väljapääsu, mis oli tasasem ja saime sõitu jätkata. Kui Kiuruvedele jõudsime, otsisime esmalt tanklatest kompressorit aga ei ole siin sellist asja. Õigemini ühes tanklas pole, kahes tanklas on aga on lukus kompressori kapp ja kolmandas ei olnud kompressoril näidikut ja otsikut. Seega ostsime marketist väikese pumba ja olles tuvastanud, et rõhk rehvides on olematu asusime kumme täis pumpama. Kusjuures eriti naljakas oli, et üks kohalik neiu käis veel küsimas, et kas meil kõik korras on ja kas me abi ei vaja, et kas saame ikka kummid täis. Noh saime küll ja sõitsime rahulikult koju. Eriti vahva oli veel see, et marketis puhusime kassasabas virot ja siis meie ees seisev mees küsis, et olete eestist? Vastasime, et oleme küll, selle peale öeldi südamlikult Tervetuloa :). Rahvas on siin maal ikka hoopis teine kui suurlinnades.
Pisut sündmusterohked olid ka eelmised päevad. Pühapäeval käisime linnas ja ostsime cavalieridele väikesed armasad kampsunid, millest katsume homme pilti teha ja üles panna. Ja käisime ostsime kohalikust pizzeriast pizzat. Siin on väga vahva pizzeria, mida peab türgi või muud idamaist päritolu abielupaar ja pizzad on lihtsalt ulmeliselt head. Kindlasti soovitaks külastada kõigil, kes siia sattuvad.
Niih tänaseks kõik...
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti